ATLAS EHK GEOGRAAFILINE AJALUGU
EESTI HALDUSJAOTUS LÄBI AJALOO
Üks olulisemaid fakte ja piire, mida üks eestlasest ajalootundja võiks teada ja osata on Eesti haldusjaotuse muutumine läbi ajaloo. Need on need piirid, mis muutusid läbi sajandite ning mis on toonud meid tänasesse Eesti Vabariiki. Alljärgnevalt ülevaade peaaegu et läbi tuhande aasta.
1. MUINASAEG
Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla-
kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Nooremal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenla- sele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakonadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Riiki veel eestlastel polnud.
Siia juurde kohe väike teadmiste proov, kui hästi tunned muinasmaakondi!
(vali veebilehe keskelt PLAY-nupuke)
kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Nooremal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenla- sele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakonadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Riiki veel eestlastel polnud.
Siia juurde kohe väike teadmiste proov, kui hästi tunned muinasmaakondi!
(vali veebilehe keskelt PLAY-nupuke)
2. KESKAEG
Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. sajandil jagasid võitjad Eesti omavahel. Mandri-Eesti oli alistatud lõplikult 1224, kui langes Tartu, kogu Eesti aga 1227, kui vallutati Saaremaa. Kogu järgneva 13. sajandi jooksul korraldasid eestlased väiksemaid vastuhakke, kõige suuremat vastupanu avaldasid saarlased, kes 1236 kuni 1241 olid isegi täiesti iseseisvad.
Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad.
1) Taanile läks Harju-Viru. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal
ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks.
2) Liivi orduriik – suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237, kui Saule lahingus 1236 hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa
orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.
Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.
Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu).
3) Tartu piiskopkond – maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaksTartu.
4) Saare-Lääne piiskopkond –maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus
Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare.
Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma
tegemistes.
13. sajandil oli Eestis 9 linna.
Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad.
1) Taanile läks Harju-Viru. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal
ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks.
2) Liivi orduriik – suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237, kui Saule lahingus 1236 hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa
orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.
Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.
Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu).
3) Tartu piiskopkond – maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaksTartu.
4) Saare-Lääne piiskopkond –maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus
Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare.
Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma
tegemistes.
13. sajandil oli Eestis 9 linna.
