EESTI LIPP

Picture


Picture
Sinimustvalge lipu sünd – 4. juuni 1884

Eesti rahvusvärvid said alguse 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge värvikombinatsioon võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks.
Sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää kiriklas. Seda kuupäeva peetakse Eesti lipu sünnipäevaks.
Aja jooksul sai sinimustvalge lipp Eesti rahvuslipuks, mis läbi aegade on saatnud eestlaste laulupidusid ja muid piduüritusi ning ehtinud nende kodusid.

Eestluse võimu tähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimustvalge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12. detsembril 1918. aastal. Samal aastal kuulutati välja Eesti Vabariik ja algas Vabadussõda. Sinimustvalge lipp kinnitati riigilipuks 1922. aastal. Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, kõrvaldati sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist ja selle asemele heisati punalipp. Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine karmi karistuse ähvardusel keelatud. Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Eestis 1988. ja 1989. aastal alanud sündmustega ilmusid jälle avalikkuse ette ka eestlaste omad lipud. 24. veebruaril 1989. aastal heisati taas Eesti lipp Pika Hermanni torni. Tänaseks on Eesti lipu värvid meie elus taas kindlalt oma kohale asunud. Mida sümboliseerivad sinine, must ja valge?

Eesti lipp

Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda;
ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga.
Kostku võimsalt meie hüüe:
"Eesti, Eesti, ela sa"!

Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti kodumaa;
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa.
Must on sinu mullapinda,
mida higis haritud,
must on kuub, mis Eesti rinda
vanast juba varjanud.

Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad,
vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pääd!
Vaprast meelest, vennaarmust
Eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust:
"Eesti, Eesti, ela sa!"