EESTI MUINASAEG - 9000 eKr kuni 13. sajand

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini.
Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud.
Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks.
Seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg).
Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur).


Muinasaja klassikaline jaotus tehnoloogia järgi:

Eesti kiviaeg
Eesti pronksiaeg
Eesti rauaaeg
         Vanem rauaaeg
         Keskmine rauaaeg
         Noorem rauaaeg
                      Viikingiaeg
                      Hilisrauaaeg

Kiviaja jaotus arheoloogiliste kultuuride alusel:

Kunda kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur